2. aprillil saavutasid Ukraina väed taas kontrolli Tšornobõli tuumaelektrijaama üle pärast seda, kui Venemaa väed olid seda üle viie nädala okupeerinud. Keelutsoonis kaevikuid kaevanud Vene sõdurid olid nii enda kui ka ümbruskonna jaoks äsja ühe väikse katastroofi põhjustanud ning nüüd puhastavad Ukraina väed seda paika miinidest, et vältida edasist radioaktiivse aine õhkupaiskumist.
Nagu on üldteada, toimus Tšornobõli tuumaelektrijaamas 1986. aastal maailma rängim tuumakatastroof. Jaama ümbritsevat 30 km pikkust keelutsooni peetakse inimeste jaoks endiselt liiga radioaktiivseks.
Märtsi lõpus teatati, et seda piirkonda okupeerivad Vene väed hakkasid taanduma ning kuulujuttude järgi kannatasid nad kiirgusmürgituse all. Usaldusväärsed andmed kannatanute kohta puuduvad, kuid väidetavalt on kiiritatuid sadu.
Tšornobõli keelutsooni eest vastutava agentuuri juhi Jevhen Kramarenko sõnul kaevasid Vene väed kaevikuid piirkonda, mida tuntakse “punase metsana”, mis on keelutsooni kõige saastatum osa. Piirkond sai nime, kuna kõik männid muutusid pärast kiirguse neelamist punaseks.
Kui Vene sõdurid kaevikuid kaevasid, eemaldasid nad loodusliku barjääri – pinnase pealmised kihid –, mis oli tekkinud radioaktviiseid jäätmeid sisaldava väga saastunud pinnase peale, vahendas EuroNews Green.
Videod kaevikutest “punases metsas”:
Kiirgustase punases metsas on nii kõrge, et Kramerenko sõnul võib kõigest 24 tunni jooksul seal niisama viibiv inimene saada aastase maksimaalse lubatud kiirgusdoosi.
“Aga kui nad liigutavad ja häirivad pinnase pealmist kihti, mis on looduslik barjäär, on kokkupuude palju suurem,” ütles Kramarenko.
Kiirgusmürgitus võib sõltuvalt kokkupuute tugevusest ja kestusest põhjustada mitmesuguseid tagajärgi. Iiveldus, oksendamine ja palavik on tavalised haigusnähud. Äärmuslikumatel juhtudel võib kiirgus põhjustada sisemist verejooksu ja nahapõletust. Pikaajalisi mõjusid on seostatud vähi ja südame-veresoonkonna haigustega.
“Need inimesed võivad olla isegi ohtlikud teistele inimestele, kellega nad kokku puutuvad,” ütles Kramarenko. Ta lisas, et radioaktiivset pinnast võivad levitada ka loomad.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
