Ukraina hakkab Stockholmi Keskkonnainstituudi abiga koostama rohepöörde teekaarti

Keskel SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste. Foto: SEI

Stockholmi Keskkonnainstituut (SEI) koos Ukraina valitsuse ja Rootsi Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuriga (Sida) lükkas 23. oktoobril Kiievis käima projekti, mis aitab Armeenia, Gruusia, Moldova ja Ukraina valitsustel koostada riiklikud rohepöörde teekaardid. Rahvusvahelise tähtsusega projekti panustavad teemavaldkondade juhtidena ka SEI Tallinna eksperdid.  

Värske projekti peamine eesmärk on viia nelja Euroopa Liidu idapartnerluse riigi poliitikad vastavusse Euroopa rohelise kokkuleppe (European Green Deal) põhimõtetega, aidata neil kiirelt edasi liikuda keskkonnasõbralikuma majanduse suunas ja hõlbustada Euroopa Liidu liikmeks saamist.

Projekti esimene samm on analüüsida riikide keskkonna- ja kliimapoliitikat ning hinnata, kuivõrd on need kooskõlas Euroopa Liidu rohelise kokkuleppega. Seejärel koostavad eksperdid igale riigile nende vajadustest lähtuvad teekaardid ja jätkuprojektide ettepanekud. Eesmärk on tagada, et kõik neli riiki leiaksid parima viisi oma keskkonnamõju vähendamiseks, tagades samal ajal elanike heaolu kasvu. 

Projekti panustavad Stockholmi Keskkonnainstituudi peakontor ning Tallinna keskus, kes kaasavad töösse ka väliseksperte. SEI Tallinna eksperdid juhivad energia, kliima, jäätmete ja ringmajanduse, transpordi ja õiglase ülemineku teemagruppe ning vastutavad nimetatud sektorite analüüsiraportite kokkupanemise eest. 

Projekti avaüritus Kiievis tõi kokku kõik olulisemad valitsussektori esindajad. Ettekande tegi ka SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste, kes rääkis Eesti teekonnast kliimaneutraalsuse suunas, tuues esile nii edusamme kui ka väljakutseid.

“See on Eesti võimalus jagada oma lugu, praktilisi kogemusi ja sellega inspireerida. Oleme viimase 30 aastaga käinud läbi tee, mis Ukrainal ees seisab. Kindlasti on oluline rõhutada, et projekti käigus rohepöörde teekaardi loomiseks tehtavad uuringud ja analüüsid annavad riikidele väärtuslikud tööriistad ja suuna edasiliikumiseks. Samas ei tohi unustada, et poliitiline julgus ja pühendumine on tegelik jõud, mis viib meid praktilise muutuse ja edusammudeni,” rääkis Tammiste. 

Sarnaselt teiste projekti fookusriikidega on ka Ukraina eesmärk ühtlustada projekti vältel oma keskkonnapoliitikat ja kiirendada üleminekut säästvamale tulevikule.

Seda rõhutas oma avakõnes ka Ukraina keskkonnakaitse- ja loodusvarade minister Ruslan Strilets: “Ukraina on tugevalt kaasatud Pariisi kokkuleppe rakendamisse ja selle eesmärki hoida globaalne soojenemine ohutul tasemel. Me oleme valmis järgima Euroopa “rohelist” kurssi ka praegu, vaatamata Venemaa agressioonile. Lisaks vajalikele jõupingutustele, et tagada üleminek rohelisele majandusarengule, on vaja integreerida keskkonnakaitsega seotud aspektid kõikidesse sotsiaal-majandusliku arengu valdkondadesse. Me tahame võtta kasutusele sellised majanduskasvu mudelid, mis põhinevad ökoloogilistel lähenemisviisidel, nii et dekarboniseerimine ja loodusvarade tõhus kasutamine oleksid meie riigi arengu ja rekonstrueerimise liikumapanevaks jõuks.” 

“Säästva arengu ja ELi integratsiooni kombinatsioonil on potentsiaali töökohtade loomiseks ja uute tööstusharude arendamiseks,” rääkis avaüritusel Rootsi suursaadik Ukrainas Martin Åberg. “Rootsi seisab hea meelega Ukraina kõrval, pakkudes aja jooksul teadmisi, tehnoloogiat ja investeeringuid ning tagades, et me ei liigu üksnes edasi säästva arengu eesmärkide suunas, vaid kujundame üheskoos rohelisemat ja edukamat tulevikku.” 

Rohepöörde teekaart ning näidisprojektidena arendatavad rahastustaotlused ja -programmid loovad Ukrainale eeldused investeeringute kavandamiseks. Neid materjale saab riik edaspidi kasutada kaasaegse ja jätkusuutliku majanduse ülesehitamiseks ning kodanike tervise, heaolu ja turvalisuse parandamiseks. 

Projekti Green Agenda for Armenia, Georgia, Moldova and Ukraine tegevused kestavad 2023. aasta septembrist kuni 2026. aasta märtsini. Projekti tegevused katavad eri poliitikavaldkondi, mis on seotud EL-i rohelise kokkuleppega, sealhulgas kliimamuutused, energiatõhusus, säästev ehitus, liikuvus, ringmajandus, saaste vähendamine, toidusüsteemid ja ökosüsteemide säilitamine.   

Projektis hinnatakse põhjalikult Ukraina rohepöörde võimalusi, mille põhjal hakkab riik välja töötama klimaneutraalsuse tegevuskava aastani 2050. Lisaks suurendab projekt erinevate algatuste abil ühiskonna teadlikkust ja toetust rohepöörde teekaardi loomisele. Nende tegevuste eesmärk on ka kaasata võimalikult suur hulk huvirühmi ja parandada nende suutlikkust projekti eesmärke saavutada.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.