Uudis

Taimeteadlase erakordne kevad: Urmas Laansoo on pikalt loodust ja ilma vaadelnud, aga selliseid asju pole enne näinud

Taimeteadlane Urmas Laansoo.Foto: Vikipeedia

Botaanik Urmas Laansoo vastab peaaegu sosinal telefonile. Peagi selgub ka põhjus: ta on parasjagu metsas linde jootmas.

Laansoo sõnul on selle aasta kevad olnud üsna kuiv ja seetõttu viib ta lindudele liitrikaupa kraanivett joomiseks. “Nad käivad meelsasti madalas, ligi viiesentimeetrise sügavusega kausis joomas,” ütles Laansoo. “Tundub, et ka rebased on käinud kausist joomas, selle põhjas on ainult natuke eelmisel korral toodud vett.”

Kummaline aasta

Leevikesed ja rasvatihased tulid vett jooma kohe, kui Laansoo toetas kausikese maa peale. “Praegu tuli üks isane punase kõhualusega leevike jooma,” ütles ta. “Kui ma istun vaikselt, on linnud üsna julged. Nad lendavad mulle metsas olles isegi aeg-ajalt käe peale, sest näevad mind sageli. No ma toon neile toitu ka,” rääkis Laansoo ja lisas: “Sellises madalas kausis käivad linnud vahepeal suplemas. Neile meeldib see.”

Kuna Laansoo on intervjuu ajal metsas, saab temalt telefonitsi otseinfot looduses toimuva kohta. “Tänavu on kummaline aasta olnud, isegi jaanuarikuus õitses mõni taim,” ütles Laansoo. “Kuigi olen teinud väga pikalt loodus- ja ilmavaatluseid, pole ma elu jooksul näinud, et sarapuu ning lepp veebruarikuus tolmleks. Need tolmlevad enamikel aastatel aprillis.”

Mitte nii tavaline sinilill

Ka ei mäleta Laansoo, et oleks kunagi näinud märtsi lõpus õitsemas võsaülast või lõokannust. “Lõokannus on määrdunud lillakate õitega mugultaim, mida leiab võsas, jõe ääres ja suuremas pargis. Kuigi lõokannus on tavaline taim, ei tunne seda võib-olla kõik,” rääkis ta. “Lõokannus on oluline korjetaim eelkõige kiletiivalistele putukatele, näiteks kimalasele. See õitseb praegu lõunapoolsel kallakul või kohas, mis on päikesele avatud.”

Metsa all võib märgata ka sinilille. “Ma just mõtlesin täna metsa tulles, et enamik inimesi tunneb sinilille ära, sest see on nii tavaline taim, kuigi kasvab ainult Mandri-Euroopas. Inglismaal ja Iirimaal pole näiteks sinilille, kullerkuppu või kuuske,” rääkis Laansoo.

Erakordne juhus

See, et sinilill kasvab mõnes metsatukas, jäi Laansoole silma juba märtsis. “Ma töötan Tallinna Botaanikaaias, kus sinilill kasvab samuti looduslikult, aga ei mäleta, et see oleks nii vara – enne naistepäeva, 7. märtsil – õitsenud,” ütles Laansoo. “Olen Botaanikaaias töötanud üle 30 aasta ja mäletan vaid üht väga sooja talve. See oli 1989. aastal, kui jaanuaris õitses mõni lumikelluke ja krookus ning tolmles mõni lepp. Aga ka siis sinilill ei õitsenud.”

Laansoo sõnul on olnud väga eriline aasta. “Ma ei julge väita, et sellist talve pole kunagi inimajaloos olnud, aga ühe inimese eluiga pole sajandeid pikk, vanemad inimesed mäletavad, mis juhtus 60-70 aasta eest.”

Rõõmus sirin ja pesapunumine

Laansoo sõnul tegutsevad linnudki praegu väga aktiivselt. “Paljud rändlinnud on tagasi saabunud, kuldnokk ja metsvint laulavad rõõmsalt,” ütles ta. “Praegu toimub suur haneränne – haned lendavad Lääne-Euroopa talvituspaikadest üle Eesti arktilistele aladele ja Siberisse. Lõunapoolne taganttuul sobib selleks väga hästi.”

Samuti põristab rähn ja on kaaslasega paari heitnud. “Paljud linnud, näiteks künni- ehk mustvares (hallvares kaugele ära ei lenda, vaid on kohalik), kes tuli veebruari lõpus või märtsis rändelt tagasi, on alustanud pesitsusperioodi ja teeb pesa. Võib-olla on juba munagi pesas sees, aga ma ei näe nii kõrgele.”

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.