Tallinna Ülemiste ärilinnaku toitlustajad loobusid täielikult ühekordsetest toidupakenditest

Võrdlus: Iga Ülemiste Citys kasutusele võetud korduskasutatav nõu vähendab sellisel hulgal ühekordseid topse ja karpe. Foto: Karli Saul

Ülemiste City toitlustajad loobusid täielikult ühekordsetest pakenditest ning kasutavad toidu kaasa pakkimiseks nüüdsest ainult ringlevaid pakendeid, säästes aastas nii üle 200 000 ühekordse pakendi.

Ülemiste City arendajad Technopolis Ülemiste ning Mainor Ülemiste soovivad, et ärilinnakust saaks Eesti esimene rohelinn. 

„Koostöös Ülemiste Cityga vähendame toidu kaasamüügil tekkivat pakendiprügi ja linnaku keskkonnajalajälge. Hoiame linnakus aastas ära umbes 4-korruselise maja jagu prügi,“ ütles Ringo Eco OÜ tegevjuht Hannes Falten, kelle sõnul on Ringo toidupakendi eluiga keskmiselt 40-120 pesukorda. 

„Pesukordade arv sõltub otseselt sellest, kui hästi on pakendit hoitud. Üks Ringo toidupakendi elutsükkel võrdub keskmiselt 80 ühekordse karbiga. Seega ühekordse pakendi jalajälg on keskmiselt neli korda suurem kui Ringo korduvkasutaval toidukarbil,“ lisas Hannes Falten.  

Technopolis Ülemiste juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul on Ülemiste City juba täna väga roheline keskkond, sest tänaseks on linnakusse tekkinud Eesti tihedaim, 40 tagastuskastiga korduvkasutatavate pakendite tagastusvõrgustik.

„Roheline eluviis tuleb teha inimestele võimalikult mugavaks, ainult nii jõuab see ka päriselt massidesse. Linnaku tulevikku planeerimine selliselt, et keskkonnasäästlik elu poleks enam valik, vaid ainuvõimalik viis linnakus toimetamiseks,“ märkis Jostov.  

Ülemiste City rohevaldkonna arendusjuhi Mati Fjodorovi sõnul pole ühekordne pakend enam jätkusuutlik. “Peame end lahti murdma lineaarsest majandusmudelist ning integreerima ringselt toimivaid lahendusi, mis on keskkonnasõbralikud ja kasutajamugavad. Oleme kaasanud linnaku toitlustajad ja talendid, et korduspakendite kasutamisest saaks uus normaalsus. Peame kogukonnas oluliseks jäätmete tekkimise vältimist ning seeläbi keskkonnajalajälje vähendamist,” sõnas Fjodorov. 

“Ülemiste City on hea näide ettevõtlikkusest, sest keskkonnasõbralikke lahenduste rakendamise suunas liigutakse süsteemselt ja märkimisväärses mastaabis  – olgu selleks siis suvel katsetatud suurema liikumisruumi andmine jalgratastele või täna alguse saav algatus, kus linnaku toitlustajad loobuvad ühekordsetest nõudest,” lausus Tallinna abilinnapea Madle Lippus. “Kvartalipõhine katsetamine on oluline ka Tallinna jaoks, sest nii saame koostöös piisavalt laias skaalas kogutud teadmisi, kuidas muutused töötavad ja kuidas kasutajad neid vastu võtavad,” lisas Lippus.  

Ülemiste City (www.ulemistecity.ee) on Baltimaade suurim ärilinnak, mis on koduks ligi 500 ettevõttele ning kus töötab, õpib ja elab kokku üle 14 000 inimese. 36 hektaril on välja arendatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, rahvusvahelised haridusteenused lasteaiast kõrghariduseni, rahvusvahelised perearsti- ja tervishoiuteenused, kodud ning muu eluks vajalik. Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome firmale Technopolis Holding Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-ile Mainor Ülemiste. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.