Ülikoolid ja teadusasutused saavad alates esmaspäevast küsida keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) toetust kliimamuutuste mõju leevendamise ja kohanemise õpetamise strateegiate ja õppevahendite väljatöötamiseks.
Taotlusvooru eelarve on 500 000 ja taotlusi võetakse vastu kuni 14. märtsini.
“Rohepööre eeldab mõtteviisi muutust,” ütles keskkonnaminister Erki Savisaar. “Keskkonnahoidlikuma käitumise eeldus on, et mõistame oma igapäevategevuste mõju loodusele. Nende teemade lastele arusaadavaks tegemine on investeering tulevikku.”
Norra suursaadik Else Berit Eikeland ütles, et lisaks programmi rahastamisele saab Norra olla abiks ka kogemuste vahetamisel parimate viiside väljatöötamiseks, millega tõsta laste ja noorte kliimateadlikkust.
“Kliimamuutused on Eesti ja Norra noorte jaoks ühine väljakutse,” rõhutas suursaadik. “Norral on näiteks kogemusi nii Kliimakooli programmiga erinevatele kooliastmetele kui ka Looduse koolikoti programmiga, mille kogemusest Eesti kolleegidel võib kasu olla,” lisas ta. “Ainult ühiselt on meil lootus jõuda ÜRO säästva arengu eesmärkideni, mille üheks osaks on kliima tegevuskava koostamine,” ütles suursaadik.
KIK-i juhataja Andrus Treieri sõnul on kliimateemad üha rohkem tähelepanu all ja, et oskaksime näha seoseid keskkonnas toimuvate muutuste vahel, on teadlikkuse suurendamine varasemast aktuaalsem ja olulisem.
“Praegused lapsed on tulevased otsustajad ning meie kohus on anda neile üle väärtuslik ja keskkonnasõbralik elukeskkond ning teadmised, kuidas muutustega kohaneda. Ülikoolidel ja teadusasutustel on toetuse abil hea võimalus välja töötada kaasaegsed ja innustavad õppematerjalid haridusasutustes kasutamiseks,” lisas ta.
Taotlusvoorust saavad toetust Eestis registreeritud teadusasutused ja ülikoolid tegevusteks, mis aitavad suurendada koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja huvikoolide, keskkonnahariduskeskuste õpilaste kliimateadlikkust. Toetatakse kliimamuutuste mõju leevendamise ja kohanemise alaste õpetamise strateegiate välja töötamist, õppevahendite koostamist ning nende kasutuselevõttu vähemalt 30 haridusasutuses ning täiendkoolituste läbiviimist.
Kuna toetust jagatakse Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest, annab Islandi, Liechtensteini, Norra, mõne teise abisaaja riigi – Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia või Venemaa projektipartneri kaasamine projektile lisaväärtuse ja kõrgema hinde.
Vooru eelarve on 500 000 eurot. Toetussumma miinimum on 200 000, maksimum 500 000 eurot ning toetusmäär on kuni 85 protsenti. Toetuse tutvustamiseks toimub infopäev veebis 17. jaanuaril kell 13. Rohkem infot toetus kohta ning infopäevale registreerimise võimaluse leiab KIK-i kodulehelt.
Kliimateadlikkuse suurendamise taotlusvoor on osa Euroopa majanduspiirkonnas käivitunud programmist “Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine”, millel on kolm fookusteemat – ökosüsteemide ja ringmajanduse põhimõtete tugevdamine ning kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemise võimekuse suurendamisele kaasaaitamine. Programmi operaator on keskkonnaministeerium ning partner Norra keskkonnaagentuur.
Euroopa Majanduspiirkonna laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 15 Euroopa riiki 1,548 miljardi euroga, millest 95,8 protsenti moodustab Norra, kolm protsenti Islandi ja 1,2 protsenti Liechtensteini toetus.
Rahastamisperioodil 2014-2021 on nende riikide toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse programmi “Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine” kaudu otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
