Uudis

Uuring: eestlased viskavad järele jäänud toitu ära altimalt kui põhjamaalased

Foto: Shutterstock

Põhja- ja Baltimaades läbiviidud uuringu kohaselt söövad Eesti inimesed harvem eelmisest päevast allesjäänud toitu kui meie naabrid põhjas ja lõunas. Kõige parema meelega söövad üle jäänud toitu taanlased ja rootslased, kõige harvem teevad seda eestlased ja lätlased.

Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel läbi uuringu Põhja- ja Baltimaades, kokku seitsmes riigis, et selgitada välja inimeste hoiakuid seoses jätkusuutliku eluviisi ja tarbimisega. Muuhulgas uuriti inimestelt, kas eelmisest toidukorrast ülejäänud toit tarbitakse tavaliselt hiljem ära või mitte.

49 protsenti eestlastest vastas, et teeb seda kas alati või sageli, samas kui Taanis on vastav protsent 79, Rootsis 74 ja Norras 72. Leedus tarbib eelmise toidukorra ülejäägid reeglina ära 65, Soomes 63 ja Lätis 50 protsenti vastanutest.

Põhja- ja Baltimaades keskmiselt sööb ülejäägid reeglina ära 64 protsenti inimestest, seda ei tee kunagi või teeb väga harva 15 protsenti.

Lätlastele ülejäägid ei maitse

Seejuures neid, kes tarbivad alati ära kogu valmistatud toidu, on kõige rohkem Rootsis (45 protsenti) ja Leedus (44 protsenti). Neid, kes ei söö ülejääke praktiliselt kunagi, on kõige enam Lätis (25 protsenti). Eesti inimestest ei söö eelmisest toidukorrast ülejäänud toitu kunagi või teeb seda haruharva 17 protsenti.

Eesti toiduteadlase Rain Kuldjärve sõnul on positiivne, et suur osa toidukorrast ülejäänud toitu hiljem ära tarbitakse, aga nagu arvud näitavad, on siin veel tublisti arenguruumi. “Vahel tikub inimestel olema põhjendamatuid hirme ja väärarusaamu,” ütles ta.

“Kuigi meie esivanemad on ühel või teisel moel püüdnud toitu säilitada aastatuhandeid ja tänapäeval on igas kodus külmkapp, leidub päris palju neid inimesi, kes usuvad, et ainult äsja valminud toit on õige ja hea,” rääkis Kuldjärv.

“Tegelikult peaks allesjäänud toidu tarbimist tunnustama, sest see on vastutustundlik käitumine,” ütles Kuldjärv. “Toidu valmistamiseks kulub ressursse ja energiat, seega mida vähem me toitu ära viskame, seda parem on see nii planeedile kui ka tegelikult ju meie enda rahakotile.”

Hirm või oskamatus?

“Kuna me ise usume, et oleme eestlastena praktilised ja kaalutlevad, tuli muidugi üllatusena tulemus, et just eestlased tikuvad alles jäänud toitu ära viskama,” ütles Orkla Eesti juht Kaido Kaare.

“Võimalik, et põhjuseks on vähene teadlikkus, sest näiteks samast uuringust tuli välja, et üleliigsete pakendite ja jäätmemajanduse korralduse üle muretseb Eesti inimene küll,” sõnas Kaare.

“Ilmselt on nii toidutootjate, kokkade kui ka arstide ja teadlaste roll selgitada, mida tohib ja mida mitte, sest tõenäoliselt pole toidu äraviskamise põhjuseks soov priisata, vaid hirm, et äkki seisma jäänud toit enam ei kõlba või oskamatus sellest midagi uut valmistada,” rääkis Kaare.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel visatakse poodides ja kodudes hinnanguliselt ära kolmandik toodetud toidukaubast, mis teeb 1,3 miljardit tonni aastas.

Täna tähistatakse rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete teadlikkuse päeva, mille puhul on ka Eestis teema fookusesse võtnud erinevad ettevõtted, riigiasutused ja organisatsioonid.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.