Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ koostatud eksperthinnangu aruande järgi on võimalik Hellenurme paisule rajada kalapääs, mis leevendaks paisu negatiivset mõju keskkonnale, kuid ei kahjustaks Hellenurme mõisa kompleksi muinsuskaitselist väärtust.
Aruanne on keskkonnaameti kodulehel kõigile kättesaadav ning kuni 20. jaanuarini saab selle kohta anda arvamusi ja ettepanekuid, teatas amet.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul kinnitab eksperthinnang, et Hellenurme paisutus mõjutab veekogu kalastikku ja muud vee-elustikku oluliselt. “Peale selle, et kalapääsu rajamine on tehniliselt võimalik, on see looduskaitseliselt ka hädavajalik. Ainult nii saab leevendada paisutuse negatiivseid mõjusid loodusväärtustele, mille seisundi parandamine on Euroopa kaitsealade võrgustiku ees võetud kohustus,” ütles Vakra.
Elva jõele rajatud paisud ja paisjärved killustavad looduslikke elupaiku ning on kaladele rändetõketeks. Mõjuhinnang näitab sedagi, et paisutamine mõjutab elupaigana kaitse alla võetud jõe seisundit nii Otepää kui Elva loodusaladel, ohustades kaitsealustest liikidest kõige enam paksukojalise jõekarbi, aga ka saarma ja rohe-tondihobu seisundit.
Olulisi ohutegureid ja negatiivseid mõjureid on seoses Hellenurme paisuga mitu. “Ühelt poolt mõjutab pais loodusalasid juba seetõttu, et jõgi on tõkestatud. Sellega kaasnevad jõe elupaikade killustumine ja asendumine paisjärve tehisliku elupaigaga ning ka oht settereostuseks. Samuti mõjutavad jõe kui elupaiga seisundit vetikate vohamine paisjärves ja vee gaasirežiimi halvenemine,” selgitas keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Märt Holtsmann.
Mis saab vesiveskist?
Elva jõel Hellenurme paisul asub ajalooline töötav vesiveski, kuhu rajati 1950. aastatel hüdroelektrijaam. 2000. aastate algusest on veski korrastatud ning Elva jõe paisutamiseks ja elektri tootmiseks on korduvalt väljastatud keskkonnalubasid. Viimati esitas paisu omanik keskkonnaloa taotluse 2016. aastal, mille alusel pidas keskkonnaamet vajalikuks keskkonnamõju ja Natura hindamist. Riigikohus seadis 2021. aastal tehtud otsusega mõju hindamise kohustuse Keskkonnaametile.
“Hellenurme on väärtuslik nii looduse kui kultuuripärandi seisukohast ja meie eesmärk on leida lahendus, mis väärtustaks kultuuri ilma, et seda tuleks teha looduse arvelt,” toonitas Vakra.
Eksperthinnangus on välja toodud kaks võimalikku kalapääsu rajamise varianti, mis ei mõjutaks ajaloolise Hellenurme mõisa kompleksi. Hinnangu avalikustamise järel koostab amet keskkonnaloa eelnõu ning edastab selle menetlusosalistele ja avalikkusele ettepanekute ja arvamuste esitamiseks.
Vaata siit Maalehe videolugu Hellenurme vesiveskist ja paisust ning ka teistest Eesti vesiveskitest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
