Keskkonnaameti korraldatud tragimistel eemaldati Peipsi järve 207 asukohast kokku 588 nakkevõrku. Enamik eemaldatud nakkevõrkudest olid niinimetatud hiina võrgud, teatas Keskkonnaamet.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et ilm töid ei seganud ning tegevused puhtama looduskeskkonna saamiseks möödusid viperusteta.
„Nelja tragimise päeva jooksul tõime Peipsi järvest välja 588 nakkevõrku kogupikkusega ligikaudu 41,1 kilomeetrit,” lausus ta. “Üle 70% välja toodud võrkudest olid odavad hiina võrgud. Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need püüavad kalu edasi, on ohuks veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid.”
Olav Avarsalu lisas, et sel aastal oli esimest korda tööde hõlbustamiseks kasutusel firma „WWF Saksamaa“ sonar. „See võimaldas iga ülesõiduga katta ligikaudu 100 meetri laiuse veeala, mis tegi vanade võrkude leidmise senisest lihtsamaks,“ märkis ta.
Lisaks võrkudele toodi Peipsi järvest välja ka püügivahendi ankruid, tähistuslippe, mõrraosi, katkine põhjanooda pära ja üks päevi näinud vana nokkmüts. Kokku loeti ka võrkudes olevate kalade jäänused. Nelja päevaga oli kalu võrkudes 1919 – põhiliselt ahvenad, kohad, latikad, haugid ja lutsud.
Tragimised toimusid 6., 7., 13. ja 14. juunil Peipsi põhja- ja keskosas, kus talvisel püügihooajal käis aktiivsem kalapüük ja kuhu võis arvatavalt ka lõunatuultega võrke triivida.
Keskkonnainspektsioon, tänane Keskkonnaamet, on Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid korraldanud alates 2006. aastast ning on selle aja jooksul avastanud ja kaldale toonud 11 485 nakkevõrku ja 14 mõrda.
Võrgud ühte jadasse asetatuna annaks kogupikkuseks üle 801 km. Keskkonnaametit aitavad tragimisel kutselised kalurid, harrastuspüüdjad ja koostööpartnerid teistest riigiasutustest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
