Euroopa rohelises pealinnas Tallinnas koguneb sügisel esimest korda elanikest koosnev rahvakogu, et arutleda ja teha ettepanekuid linnaruumi ja rohealade parandamiseks. Elanike selline kaasamine on hea viis harjutada avatud valitsemise praktikaid ning tõsta inimeste teadlikkust rohepöördest.
Läbi päikselise Hispaania linna Valencia lookles aastakümneid tagasi Turia jõgi. 1967. aastal tabas linna tragöödia – üleujutus mattis suure osa tänavatest vee alla, tuues kaasa hukkunuid ja hävitades elamurajoone. Sarnase olukorra vältimiseks jõgi kuivendati ning kohalik valitsus plaanis jõesängi rajada kiirtee.
Linnaelanikud olid aga plaani suhtes kriitilised ja tulise võitluse järel maeti kiirtee plaan maha ning nüüd lookleb läbi linna ligi üheksakilomeetrine haljasala koos jalgpalliväljakute, kohvikute, jooksu- ja jalgrattateede ning mängu- ja kontserdiplatsidega.
„Elanike kuuldavõtmine linnaruumi kujundamisel ja arendamisel on äärmiselt oluline, kuid see võiks toimuda enne pahameeletormi ehk kaasates elanikke juba algfaasis,” ütles Rohelise pealinna rahvakogu projektijuht ja DD Demokraatiakeskuse spetsialist Maiu Lauring.
Rohelise pealinna rahvakogu kutsub esindusliku juhuvalimi alusel kokku 60 eri vanuses Tallinna elanikku, kes arutleksid üheskoos, kuidas ühendada linna haljasalad ühtseks tervikuks. “Linna kliimaneutraalsuse kavas on seatud mitu sihti, milleni jõudmiseks tuleb lahendada erinevaid dilemmasid. Näiteks on seatud eesmärgiks, et 70% elanikest võiksid läbida oma igapäevatrajektoori mööda katkematut rohelust, kuid seda pärsivad mitmed rohevõrgustiku katkestused. Või on seatud siht, et pealinna pindalast võiks vähemalt 65% olla kaetud loodusliku, vett läbilaskva pinnasega, kuid see nõuab paljude erinevate maaomanike valmisolekut linnaga koostööd teha. Rahvakogu vahendusel saavad kõige suuremad linnaruumi kasutajad ehk elanikud oma hinnangutega aidata selliseid dilemmasid lahendada,” selgitas Lauring.
Mini-Tallinna moodustav rahvakogu kohtub esimest korda sügisel, et tutvuda kliima- ja elurikkuse problemaatika, linnaroheluse, kaasaegse sõbraliku linnaruumi olemuse ning Tallinna linnavalitsuse tulevikuplaanidega.
„Kuna Tallinna linnaosad on äärmiselt erineva ilmega, saab konfliktikohti lahendada kõige paremini koostöös elanikega. Lisaks on meie eesmärk näidata, et praegune olukord pole paratamatus, vaid tallinlased saavad ise oma liikumisruumis kaasa rääkida,” rääkis Lauring.
Esmalt tuleb probleemi mõista
Rahvakogu alustab probleemi mõtestamisega ehk appi tulevad linnaplaneerijad, maastikuarhitektid ja elurikkuse taastajad, kes jagavad rahvakoguga oma teadmisi. „Üks osa on teadlikkuse tõstmine, et inimesed mõistaksid kliimamuutuste olemust, tänaseid valikuid ja tunneksid oma rolli rohepöördes,” ütles Lauring, selgitades, et sageli on kogu vajalik info kogunenud ekspertide ja ametnike kätte ning elanik ei jaksa kõigega kursis olla.
“Ilma baasteadmisteta kipuvad aga avalikud arutelud olema puuduliku sisuga ning keskenduma lahenduste asemel emotsioonidele, viies lõpuks polariseerumiseni. Siit tuleb ka laiem küsimus: kuidas pidada avalikku arutelu nii, et inimestel oleks arusaamine sellest, miks mingeid otsuseid tehakse. Nii oskavad nad muutustega kaasa tulla. Sellist dialoogi peab teadlikult looma, see ei teki iseenesest,” rääkis ta.
Ettepanekud ei jää sahtlisse seisma
Probleemi mõtestamise ja teadmiste omandamise järel algavad arutelud ning iga vähemalt 80% toetusega rahvakogu ettepanek loetakse rahvakogu poolt vastu võetuks ja antakse üle Tallinna linnavalitsusele. Seejuures on äärmiselt oluline, et tehtud ettepanekud läheksid ka reaalselt töösse.
„Ettepanekute realiseerumise tagamiseks teeme juba praegu tööd,” ütles Lauring. Septembris kutsub abilinnapea Vladimir Svet kokku juhtrühma, mille liikmed viivad rahvakogu ettepanekud linnavalitsusse ja seotud allasutustesse. Seega veel enne rahvakogu viimast kohtumist saab olema selge, kelle töölauale ettepanekud jõuavad. Lisaks annab linn osalejatele tagasisidet kõikide tehtud ettepanekute osas ning järgnevad tegevused tehakse avalikuks.
Olenevalt tehtavate ettepanekute sisust arvestatakse nendega linnaosade uute üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisel, aga ka arengustrateegia „Tallinn 2035“ sihtide elluviimisel, linnamaastiku tegevusvaldkonna eesmärkide rakendamisel, Tallinna kliimakava kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamisel ning Tallinna haljastu tegevuskava uuendamisel.
Pikk tee on veel minna
Lauringi sõnul on tervitatav, et Eestis rakendatakse üha enam avatud valitsemise põhimõtteid, kuid tükk maad on veel minna. „Meil on riigi tasandil protsessid väga hästi paigas, aga poliitikas osalemise ja kaasamisega ehk selle nähtamatu osaga tuleb veel tööd teha. Seda näitab ka rahvusvahelise demokraatiaindeksi hinnang,” ütles ta.
Rahvakogu on seejuures hea võimalus omal nahal kogeda eri seisukohtade kaasamist, mis ei takerdu vastandumisse. Seda nii üksikisiku kui ka riigi tasandil. “Ka meie ametnikud vajavad kaasamise kogemust, kus nad saavad suhelda inimestega, kes reeglina kaasamisüritustel ei osale,” ütles ta.
Eesmärk on juurutada ja julgustada mõtteviisi, et ka praeguse afektiivse avaliku arutelu taustal saab tegelikult luua riigi ja kodanike vahel edasiviivat ja sidusat arutelu. „Erimeelsused ja arvamuste paljusus on demokraatia tuumaks. Meil tuleb ühiskonnana veel harjuda demokraatliku mõtteviisiga, et mitmekesisus on väärtus ja erinevate mõtteviiside vahel arutelu soodustamine viib meid keerukate probleemide lahendamisel hoopis kestlikumalt edasi,” lisas ta.
6.-7. septembril võõrustab Eesti ülemaailmse avatud valitsemise partnerluse tippkohtumist. Valdkonna tippsündmus toob Telliskivi loomelinnakusse kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodanikuühendused ja poliitikakujundajad pea 80 riigist, et jagada kogemusi ja arendada hea riigivalitsemise praktikaid.
Hea kaasamise näited: kolm kliimateemalist rahvakogu
Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu oli 2021. aastal Ida-Virumaal, kus 33 noort arutasid ja hindasid maakonna õiglase ülemineku plaane, et mõjutada ühte viimaste aastakümnete suurimat ühiskondlikku muutust Eestis.
Noorte ettepanekud integreeriti plaani, kuid seal töö ei peatunud – kliimakogus osalejad kaasati õiglase ülemineku juhtkomisjoni, kus noored saavad rahandusministeeriumis jagada mõtteid teiste ministeeriumide, tööstuse, ametiühingute ja huvirühmade kõrval.
Teine kliimakogu oli 2022. aasta kevadel Tartus, kus otsiti koos 45 elanikuga võimalusi, kuidas muuta linnaruum ohutumaks ja atraktiivsemaks.
Mini-Tartu esitas linnavalitsusele 66 ettepanekut, millest osa on juba käimasoleva eelarveperioodi jooksul täitmisele võetud. Tartu linn sai rahvakogust julgustust liikluse rahustamiseks, tänavaruumi õiglasemaks jaotamiseks jalakäijatele ja ratturitele ning veelgi tugevama mandaadi elurikkuse hoidmiseks ja juurde lisamiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
