Eesti Erametsaliit soovib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) täiendamist sättega, mille järgi oleks võimalik rangete looduskaitseliste piirangutega eramaa vahetada riigile kuuluva maa vastu.
Liidu tegevuht Jaanus Aun märkis kirjas rahandusministrile, et kui leebemad piirangud, näiteks looduskaitsealade piiranguvööndid, jätavad maaomanikule teatud võimalused enda maa kasutamiseks, siis ranged piirangud, näiteks kaitsealade sihtkaitsevööndid, välistavad muu hulgas metsamajandamise.
KAHOS-e järgi on eramaa vahetamine riigile kuuluva maaga võimalik, kui kinnisasi on riigil vaja omandada näiteks politsei-, tolli-, kinnipidamis- või päästeasutuse ehitise ehitamiseks; maavara kaevandamiseks; eratee avalikuks kasutamiseks; riigikaitseliseks vajaduseks ja ka kehtestatud detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu terviklahenduse elluviimiseks avalikes huvides, kui eesmärk ei ole saavutatav kinnisasja omandamata.
“Looduskaitselistel põhjustel riigi poolt eramaa omandamine sinna loetelusse aga ei kuulu, mistõttu ei ole võimalik vahetada rangete looduskaitseliste piirangutega eramaad riigile kuuluva maa vastu,” tõi Aun välja, lisades, et looduskaitseseaduse säte, mis selliste maade vahetamist võimaldas, tunnistati kehtetuks 2008. aastal.
Erametsaliidu juhi hinnangul ei ole maaomanikele, kes soovivad metsamajandamisega tegeleda, lahenduseks looduskaitselise maa riigile võõrandamine, küll võiks neile tema arvates olla piisavaks leevenduseks piirangutega eramaa vahetamine riigile kuuluva maa vastu.
“Maaomaniku jaoks ei ole vahet, kas tema maa võetakse sisuliselt ära riigikaitse, infrastruktuuri objektide rajamise või looduskaitseliste piirangute tõttu. Omandist jääb ta ilma kõigil nimetatud juhtudel. Ka hüvitis peab olema kõigil juhtudel samane,” toonitas Aun.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
