Keskkonnaminister loobus uuendusraiete pindala täiendavast vähendamisest, 2300 hektaril raiutakse üle poole miljoni tihumeetri

Foto: Pixabay

Seoses muutunud välis- ja majanduspoliitilise olukorra ning kuuse-kooreüraski kahjustustega otsustas keskkonnaminister Erki Savisaar loobuda selleks aastaks plaanitud uuendusraiete pindala täiendavast vähendamisest.

Metsaseaduse alusel määrab keskkonnaminister igal aastal riigimetsa majandajale järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi. 

Sel aastal väheneb kavandatavate uuendusraiete kogupindala Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavates riigimetsades 390 hektari ehk nelja protsendi võrra. Avalikkuses väljendatud ootuse tõttu vähendas keskkonnaminister Tõnis Mölder aastateks 2022–2026 RMK hallatavate riigimetsade optimaalset uuendusraiete pindala veel 13 protsendi võrra.

Eesti inimeste elektri- ja soojusenergia varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks ning sektori tööhõive säilitamiseks otsustas keskkonnaminister Erki Savisaar aga taastada RMK uuendusraiete mahud algselt plaanitud tasemele ehk jääda uuendusraiete mahu vähendamises nelja protsendi juurde. 

„Praeguses totaalselt muutunud julgeoleku- ja majandusolukorras peame tõsiselt vaatama kodumaiseid varusid. Soojusenergia tootjad ja puidutööstusettevõtted vaevlevad toormepuuduses,“ selgitas otsuse tagamaid keskkonnaminister Erki Savisaar. „Me ei saa riskida külmade tubade ja ühe sektori suure tööpuudusega, seepärast on pindala täiendava vähendamise otsuse muutmine vajalik. Samas ei korva muudatus Venemaalt ja Valgevenest tulnud puiduimpordi kogu puudujääki,“ ütles Savisaar.

Ministri sõnul peab sektor otsima jätkuvalt alternatiivseid tarneallikaid ja kaugkütjad võtma suuna pikemaajaliste puidulepingute sõlmimiseks.

Kavandatavate uuendusraiete pindala taastamine 2300 hektari ulatuses toob turule ligi 575 000 tihumeetrit puitu. Sellest ligi 350 000 tihumeetrit on kasutatav saetööstuses, kompenseerides ligi 15 protsenti impordi kukkumisest; 100 000 tihumeetrit paberitööstuses ja 125 000 tihumeetrit jääb kohalikele katlamajadele, millest saab toota 275 000 MWh soojusenergiat.

2022. aasta kuuse uuendusraiete maht suureneb 1300 hektari võrra. Selle põhjus on kuuse-kooreüraski kahjustuste levik. Praeguseks ületab tuvastatud üraskikahjustusega puistute pindala RMK-le 2022. aastaks kehtestatud optimaalse uuendusraiete pindala kolm korda.

Kui varasem üraskirüüste maksimumaasta oli 2020, mil kahjustused tuvastati ligi 3500 hektaril riigimetsa majandusmetsa kuusikutest, siis tänavu on kahjustatud puistute loendustega jõutud ligi 6000 hektarini.

„Kahjustuste leviku piiramiseks on metsa edasiseks kaitsmiseks vaja võimalikult suur osa kahjustuskolletest majandusmetsas likvideerida,“ nentis Savisaar. „Kahjustuste õigeaegse likvideerimisega viivitamine eskaleeriks kahjustuste ulatust tulevikus. Surnud puude kuivamisel väheneb võimalus kasutada neid pika elueaga toodetes. Seepärast on otstarbekas erakorraliselt suurendada kuusikute selleks aastaks ette nähtud optimaalset uuendusraiete pindala.“

Selle aasta kohta tehtud otsus vähendab edaspidi raiutavate kuusikute pindala. „Kahjustuskollete likvideerimisel peab RMK kinni raierahust ja üraskikahjude likvideerimine jätkub mitte varem kui 1. juulil,“ kinnitas Savisaar.

Uuendusraiete optimaalse pindala riigimetsa majandajatele aastateks 2022–2026 on kooskõlastanud keskkonnaagentuur.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.