Metsamajandus

Metsakaitsjad: RMK tegevus kasvatab üraski arvukust metsades

Ürask.Foto: Shutterstock

Metsakaitsele pühendunud vabaühendused leiavad, et RMK tegevus kasvatab kuuse-kooreüraski populatsiooni Eesti metsades.

Kodanikuühendused Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Roheline Liikumine andsid kolmapäeval, 3. juunil keskkonnaminister Rene Kokale üle pöördumise, mis sisaldab ülevaadet RMK pikaaegsete metsamajanduslike eksimuste ajas kumuleeruvatest tagajärgedest, mistõttu on pöördumise esitajate hinnangul kasvanud ka kuuse-kooreüraski populatsioon ja kahjustuste kasv kuusikutes.

Ulatuslik raietegevus

“RMK on üraskikahjustuste sagenemisele kas teadmatusest või hoolimatusest vastanud järjekordsete metsamajanduslike vigade teostamisega, nimetades seda tegevust Eesti metsade päästmiseks kuuse-kooreüraski käest,” seisab pöördumises. 

Pöördumise esitajad peavad põhjendamatuks tervete ja üraskitest asustamata puude raiet, samuti tervete eraldiste lageraiet, mille käigus võetakse maha ka teisi puid peale kuuskede. Eriti kahetsusväärne ja loodusele veelgi suuremat koormust põhjustav on tõsiasi, et ulatuslikku ja suures osas põhjendamatut raietegevust on teostatud lindude pesitsusajal.

RMK alustas üraskite püünismaterjali langetamist 20. märtsist, tehes lindude pesitsusajal lageraiet 259 hektaril. Võttes aluseks ornitoloogide hinnangu, mille alusel pesitseb Eesti metsades keskmiselt kolm paari linde hektari kohta, saab kokku arvutada, et erakorraliste pesitsusaegsete raiete käigus sai eeldatavasti häiritud keskmiselt 777 pesitsemist, leiavad looduskaitsjad. 

Ürask ei lennelnud

Pöördumise esitajad juhivad tähelepanu ka sellele, et RMK tegevust hindava seire käigus kaardistasid vabatahtlikud vaatlejad, kuidas riigimetsa majandajad alustasid üraskite tõrjeks langetatud püünismaterjali väljavedu juba mai keskpaigas ja viimastel nädalatel, ehkki jaheda kevade tõttu polnud ürask selleks ajaks veel õieti lendlema hakanudki. 

25. mail välja saadetud pressiteates kinnitas Keskkonnaagentuur, et seoses jaheda kevadega on üraskite lendlus viibinud, jäädes eeldatavasti mai lõppu või isegi juuni algusesse. Seetõttu saavat üraskite püüdmine jätkuda siis, kui lend uuesti hoo sisse saab, millest johtuvalt soovitas Keskkonnaagentuur püünispuud metsast välja viia ühe-kahe nädala jooksul pärast seda, kui üraskid on need asustanud, teisisõnu juuni esimestel nädalatel.

Ometi sätestab RMK juhatuse liikme allkirjastatud “Kuuse-kooreüraski kahjustuste seire ja likvideerimise juhend”, et “metsamaterjali väljavedu vahelaost” ehk metsast peab toimuma “esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. juuni”. Seega on RMK juhatuse liige juhendanud oma töötajaid püünismaterjali enne 1. juunit metsast välja tooma, ehkki Keskkonnaagentuuri andmetel jääb üraskite peamine lend tänavu aastal mai lõppu ja juuni algusse.

Pöördumise lisas anti ülevaade pistelistest kontrollidest läbi kolme maakonna, kus tuvastati üraskitõrje sildi all langetatud püünismaterjali väljaveotööd juba alates 15. maist, ilma et langetatud puud oleksid üraskite püüdmisel oma eesmärki täitnud.

Majanduslik kahju

Kui püünismaterjal veetakse välja enne õiget aega, tuleb lendlevatel üraskitel otsida sigimispaika nendel kuuskedel, mis on veel metsa jäänud. Seega on püünismaterjali valel ajal väljavedu kuusikute tervisele tunduvalt kahjulikum kui üraskite tõrje tegemata jätmine.

Lisaks RMK puistutele saavad sellise tegevuse käigus kahjustatud ka teiste metsaomanike puistud, mis tekitab majanduslikku kahju kogu metsa- ja puidusektorile, seisab pöördumises. 

Pöördumises juhitakse tähelepanu ka RMK varasematele väidetavatele metsamajanduslikele eksimustele ja nende ajas kumuleeruvatele tagajärgedele, mis on tinginud ka üraski populatsiooni plahvatusliku kasvu.

“Üheliigiliste ja -vanuseliste kuusepuistute kasvu soodustamine, juuremädaniku nakkusega kuusikute lankidele uute kuuskede istutamine ning mädaniku leviku soodustamine valede metsamajanduslike võtetega on pikaaegsed RMK metsamajanduspraktikad, mis on andnud võimaluse ka kuuse-kooreüraski ebaproportsionaalsele vohamisele metsale loomulikult omase tasakaalu asemel,” kirjutavad looduskaitsjad. 

Heaperemehelikkus küsimärgi all

Ehkki kodanikuühenduste esitatud pöördumises keskendutakse eelkõige loetletud tegevuste metsamajanduslikele külgedele, peavad pöördumise esitajad oluliseks rõhutada, et vähemalt samavõrra oluline on käesoleval kevadel läbi viidud raiete negatiivne mõju meie ökosüsteemidele ja metsaliikide käekäigule.

Seepärast seavad pöördumise esitajad RMK langetatud metsamajanduslike valikute tõhususe ja meie metsades rakendatava raiete heaperemehelikkuse kahtluse alla.

Keskkonnaministeeriumilt soovitakse RMK tegevuse uurimist ja esitatud kahtlustuste kontrollimist, kahjustuste põhjendatuse korral ka nende põhjuste ning vastutavate asjaosaliste väljaselgitamist.

Lisaks soovitakse teada, kas ministeerium näeb võimalust suunata meie metsandus ühekülgsete puuistanduste kasvatamisest mitmekülgsete segapuistute kujundamise ja nende püsimetsana majandamise poole.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.