Uudis

Keilas avati ajutine vesinikutankla autodele, aga plaanid on palju suuremad

Pildil on esimese põlvkonna vesinikuauto Toyota Mirai, aga juba saab tellida ka uut Miraid.

Keila linn uurib koostöös Hollandi suursaatkonnaga aktiivselt vesiniku rakendusvõimalusi kohalikus omavalitsuses, et tulevikus vähendada linna ökoloogilist jalajälge ning luua muudest võrkudest sõltumatuid energiasüsteeme.

Esialgse kontseptsiooni kohaselt võiks juba viie aasta pärast linna ja lähipiirkonna ühistransport üle minna vesinikutehnoloogia kasutamisele ning valmida ka esimene vesiniku tootmisüksus.

Hiljuti esitleti Keila linnavalitsuse juures koroonapiirangute tingimustes ka juba toimivaid vesinikulahendusi – tankurit ning sõiduautosid, mis jäävad Keilasse aprilli lõpuni.

Keila linnapea Enno Felsi sõnul on Keila huvitatud vesinikutehnoloogia arendamisest ja rakendamisest nii transpordi-, energeetika- kui ka tööstussektoris. Keilas vesinikutehnoloogia arendus- ja kasutusvõimaluste kaardistamisega tegeleva endise abilinnapea Timo Suslov hinnangul on kõige käegakatsutavam vesiniku kasutusvõimalus transpordisektoris. Keila asub Suslovi sõnul olulisel transpordimarsruudil, jäädes Tallinna ja Paldiski kaubasadama vahele.

“Just maanteetransport on transpordisektori kõige olulisem heiteallikas ja kuna täna on juba olemas vesinikul sõitvad autod ja bussid, tulekski siit alustada. Oleme pilootprojektina valmis viima kohaliku ühistranspordi üle vesiniku tarbimisele, et projekti käigus koguda teadmisi ja kogemusi, mis hiljem võiksid kasu tuua teistele Eesti suurematele linnadele,” märkis Suslov.

Oluline ka energiadefitsiidi korral

Suslovi sõnul töötatakse mitmel pool maailmas välja ka kohalikke, nö väikeseid iseseisvaid vesinikuenergia salvestamise ja tootmise lahendusi.

Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras (vasakul) ja riigikogu liige Timo Suslov.

“Sellised lahendused võiksid anda lisaväärtust näiteks energiadefitsiidi korral. Meil on siinsamas Eestis tuua näited, kuidas torm võib põhjustada mitmepäevase elektrikatkestuse, mis omakorda toob kaasa elutähtsate teenuste katkemise. Meil tuleb neist olukordadest õppida ja tulevikuplaane tehes mõelda lahendustele, mis meid ootamatutes olukordades rivist välja ei lööks. Keilas võiks ehitiste energiajulgeoleku parandamiseks luua kohalikku reoveepuhastisse päikeseenergial põhineva vesiniku tootmisüksuse aastaks 2026 ja sarnase lahenduse ka kohaliku hooldushaigla jaoks aastaks 2028,” rääkis Timo Suslov.

Vesinikku saab kasutada ka toasooja tootmiseks

Kaugemas tulevikus tasub Suslovi hinnangul kaaluda vesiniku eeliste kasutamist ka raudteetranspordis ja energeetikas.

“Keilat läbivad juba täna paljud reisi- ja kaubarongid ning ca 7-8 aasta pärast võiks valmida ka Rohuküla sadamasse viiv raudteeliin. See kasvatab Keila linna läbiva raudteetranspordi osakaalu ja loob võimaluse luua siia rohelise vesiniku tankla Keilat läbivatele rongidele,” märkis Suslov. Ta lisas, et kindlasti tuleks vesiniku kasutamise võimalusi uurida ka toasooja tootmiseks. “Selleks, et vesiniku kasutamine nendes valdkondades võimalikuks saaks, on vaja teha veel palju tööd ja uuringuid.”

Vesinikuauto on jõuallika mõttes elektriauto, aga elektrit toodab autos olev kütuseelement vesinikust. Summutist väljub ainult veeaur.

Välja toodud võimalused nõuavad ka kohalike rohelise vesiniku tootmisüksuste rajamist. Rohelise vesiniku tootmiseks on lähimad taastuvenergia tootmisvõimsused Paldiski lähedal asuvad tuulepargid ning uurida tasub ka vesiniku tootmiseks sobiva võimsusega päikeseparkide loomise võimalusi Keilas.

Roheline vesinik tähendab seda, et vesinikku toodetakse täielikult taastuvenergia toel. Vesiniku toodetakse vee elektrolüüsi teel ning selleks kasutatakse elektrit. Rohelise vesiniku puhul toodetakse see elekter näiteks tuule või päikeseenergia toel, mis tähendab, et kogu tootmisprotsessi kasvuhoonegaaside heide on nullilähedane.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.