Täna, 13. augustil toimunud Eesti looduskaitse konverentsil teatas president Kersti Kaljulaid, et peaksime hoidma loodust samamoodi, kui kaitseme muid ühiskondlikke väärtusi
Täna toimus Kuressaares Eesti looduskaitse 110. aastapäeva konverents, kus astus üles president Kaljulaid, kes arutles selle üle, kas loodust peaks kaitsma nii, et ta püsiks muutumatuna võimalikult kaua meie valitud kujul ja ajateljel, või on looduskaitse ülesanne lasta loodusel kulgeda oma rada ja kaitsta vaid teatud territooriumi.
“Aga kui sellesse võrrandisse lisada asjaolu, et inimene sunnib ise loodust muutuma, sest põhjustab CO2 kontsentratsiooni kasvu atmosfääris?” ütles Kaljulaid. “Seda mõju ei saa piirata ka looduskaitsealadel. Kuidas see mõjutab omakorda kaitse-eesmärke? Kas peaksime takistama loodusel kohanemist, sest kaitseme seda, mis on looduse omaloomingu seisukohalt hoopis vabaõhumuuseum kooslustest, mis olid siin siis, kui inimene polnud oma elamist üle kütnud.”
Kaljulaidi sõnul katsetavad mõned erametsaomanikud, millised puuliigid võiksid olla väärt kasvatamist täna vabanevatel lankidel – milline liik talub selles kohas, antud tuultega ja mullastikuga maadel paremini kliimasoojenemist, olles samal ajal meie looduses esinev, aga seni vähem kasutatud tarbepuitu andev liik.
“See on hea näide sellest, kuidas erametsaomanikud võivad eksida, võivad oma katsetustes õnnestuda, aga nende tehtu pakub kindlasti Eesti metsadele mitmekesisemat ja seetõttu kestlikumat tulevikku kui riiklik suur otsustaja, kes teeb samuti asju paremast tahtest ja toetudes teadusarvamustele,” rääkis Kaljulaid. “Aga kõik on ekslikud – ja peaks RMK eksima doktriinivalikul, teeb see liiga 40 protsendile Eesti metsadest. Erametsaomanike erinevad katsetused annavad meile palju informatsiooni ohutul moel ja osad neist ka õnnestuvad.”
President Kaljulaidi sõnul toodi 14. augustil 110 aastat tagasi loodi Vaika saartel seal pesitsevate lindude kaitseks majakavahi Artur Toomi eestvedamisel Baltikumi esimene looduskaitseala. Seda sündmust oleme hakanud pidama oma kaasaegse looduskaitse alguseks.
“See ei tähenda sugugi, et siin Läänemere idakaldal poleks loodusest varem lugu peetud,” ütles Kaljulaid. “Varajase looduskaitse ilminguks võib küllap pidada ka meie esivanemate loodususku ja looduslike rituaalipaikade hoidmist juba ammuste aegade tagant.”
Samas rõhutas Kaljulaid, et looduskaitsest mõeldes ei tohiks esimene sõna, mis pähe tuleb, olla kunagi kaitsekorralduskava. “Loodus kõnetab rahvast oma iluga, seda peame oma loodushoiu püüdlustes viima kogu Eesti rahvani,” sõnas Kaljulaid. “Looduses on lihtsalt ilus olla ja ta kõneleb enda eest, aga peame teda kaitsma mõtlematuse eest. Teeme seda siis kõik koos. Nii nagu juba 110 aastat teadlikul moel – teaduslikult, aga ikkagi hingega.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
