XIII laulu- ja tantsupeol esmakordselt kasutusele võetud korduskasutatavate nõude süsteem üldjoontes õnnestus ja sellest kohast saab ainult edasi minna, leiavad üritusega seotud spetsialistid. Saavutatud baastase on nüüd seadnud uue standardi ja tagasi pöörata enam ei saa.
Laulu- ja tantsupidu nõustanud ettevõtte Acento keskkonnaekspert Kadri Kalle sõnul saab vaatluse ja inimestega tehtud intervjuude alusel öelda, et pandisüsteemist saadi üldjuhul aru, järjekordi ei tekkinud ja pigem inimestele meeldis. „Eks üksikuid topse-kausse ikka ära visati, kuid neid polnud prügikastides massiliselt. Siin toob Eesti Pandipakendi lõpparuanne tõe välja, palju nõusid kaduma läks,“ ütles ta.
Mõningast segadust tekitasid pidulistes söögiriistad – kahvlid-lusikad. Samas jäätmete liigiti kogumine läks keskkonnaspetsialisti hinnangul isegi oodatust paremini. „Osa konteinerites oli muidugi ka jäätmeid segamini aetud, aga oli ka päris hea kvaliteediga liigiti kogutud jäätmekonteinereid,“ lisas Kalle, kelle sõnul on oluline mõista, et oli ette teada, et see on esimene kord ja kõiki asju ei saa ette näha.
Eesti Pandipakendi tegevjuhi Kaupo Karba sõnul tagastasid esinejad umbes 99,5% kaussidest ning 98% lusikatest. „Päris täpsed numbrid ei ole veel kokku löödud, aga suurusjärk on selline. Seejuures tuleb meenutada, et esinejad said nõud kasutusse ilma pandita,“ lisas ta. Külastajatele mõeldud toitlustusaladel oli pandinõude kadu eeldatavasti umbes 4% juures ning söögiriistade puhul oli see näitaja suurem, kuid mitte üle 10%, andis Karba ülevaate esmastest tulemustest.
Karba kogemuse põhjal olid külastajad pandinõude süsteemiga väga rahul ja tagastustelkide juures järjekordi ei tekkinud. „Kauplejate seast oli muidugi kosta nurinaid, aga kui võtta arvesse, et pandinõudsid tellisid ca 70 toitlustajat ja rahulolematust väljendas neist võib-olla viis-kuus, siis üldpildis võis olukorraga rahule jääda,“ ütles Karba ja lisas: „Samas oleme väga tänulikud kõigile kauplejatele, kes selle sammu astusid ning usume, et eks me kõik saime siit palju väärtuslikke kogemusi.“
Naiskodukaitse esinaise ja välitoitlustuse koordinaatori Airi Toomingu sõnul toimis väliköögi vaatest süsteem väga hästi. „Puhtad nõud olid õigeaegselt olemas nii nagu kokkulepitud ning mustad nõud liikusid õhtul sujuvalt ära. Kohapeal biojäätmete eraldamine ja nõude ladustamine kastidesse oli tänu abilistele väga sujuv. Prügi tekkis minimaalselt, sisuliselt ainult biojäätmed ja kohukese/jäätisepaberid,“ loetles ta.
Väljakul jäätmemajandust korraldanud Eilike Saviorg kinnitas samuti, et suures pildis toimis süsteem hästi, väljakud olid puhtad, prügi üle ootuste vähe ning külastajad, osalejad ja kauplejad suhtusid loodushoiuga seotud teemadesse üllatavalt positiivselt. Ka Saviorg märkas, et jäätmete sorteerimise osas loomulikult veel arenguruumi on. „Konteinerid, mille sisu vastas märgistusele ning ei olnud rikutud teist liiki jäätmetega, oli vähem just külastajate alas. Korrektseks sorteerimiseks on vaja veelgi parandada konteinerite märgistust ja samuti saab ka tulevikus suurem roll sorteerimisel olla rohesaadikutel,“ lisas ta. Pandinõud reeglina konteineritesse ei jõudnud ja vajadusel sorteeriti need jäätmepunktides muu prügi hulgast välja.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
