Tänasel riigikogu maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni istungil selgub Eesti mahetootmise visioon rohepöörde kontekstis. Mahetootjatele teeb suurt muret otsetoetuste pakett uueks eelarve perioodiks, mille kohaselt on mahetootmise toetused samaväärsed suurtootmiste omaga. Ometi on mahe tootmine suurema kontrollsüsteemi ja regulatsiooni all, leiab Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup.
“ELi rohelepe seab eesmärgiks vähendada pestistiidide kasutust, suurendada maheala, tugevdada siseriiklikud toidu tarneahelad, isevarustatuse võimet ning vastavalt selle eesmärgi saavutamiseks ka motiveerida olemasolevaid tootjaid jätkama maheviljeluse visiiga,” ütles Krista Kulderknup. “Paraku on Eesti mahetootmine täna olukorras, mil roheleppega seatud eesmärkide täitmine on suure küsimärgi all, sest mahetootmise toetused on plaanitud võrdsustada suurtööstuste omaga.”
17. juunil pöördusid Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Organic Estonia MTÜ, MTÜ Eesti Noortalunikud ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühiselt maaeluministri ja keskkonnaministri poole seoses planeeritavate mahetoetustega. Pöördumine saadeti ka riigikogu maaelukomisjonile ja keskkonnakomisjonile ning komisjonid plaanivad mahetoetuste teemat arutada ühisel istungil 11. oktoobril.
Krista Kulderknupu sõnul on mahesektor mures maaeluministeeriumi plaanitavate Ühise Põllumajanduspoliitika raames (ÜPP) toetatavate mahe toetuse määraga eelseisvaks seitsmeks aastaks, mis ei loo erisust ja motiveerivat toetust mahetootjatele, kelle tootmisviljelus on suurema vastuste, kontrollsüsteemi ja regulatsiooni all.
Maheviljelus on täna ainus tootmisviis, mis hoiab Eestimaa mullad viljakana ning põhjavee puhtana.
“Otsetoetuse motivatsioonipakett omakorda mõjutab otseselt ka mahetoodangu lõpphinda, mis peab muutuma edaspidi konkurentsivõimelisemaks. Paraku ei ole kavandatava plaani kohaselt see kindlasti jätkusuutlik,” lisas Organic Estonia tegevjuht.
Ta märkis, et maaeluminister Urmas Kruusel on hea plaan tõsta koolide- lasteaedade mahetoidu tellimuste kaudu siseriikliku nõudlust, aga samas plaanib maaeluministeerium välja pakkuda võrdselt toetuste jagamise toetusskeemi, mille kohaselt ei suuda mahepõllumehed oma tegevust jätkata. “Tooraine hind pole lihtsalt enam konkureerimisvõimeline. Meil on võimalik toodangu lõpp hinda mõjutada just selle toetustega põllumehele.”
Kohtumine peaks selguse tooma, mis on riigi tegelik plaan ja visioon Eesti oma mahetootjatega rohepöörde valguses. Kuhu ja kas Eesti liigub puhta keskkonna hoidmise eesmärkide poole ja millised on selle eesmärkide saavutamise tegevuskava.
Mahesektori enda eesmärkideks on esimesel võimalusel käivitada riiklik “Mahemajanduse tervikprogramm 2021-2028”, mis kaasab ja käivitab mahetootmise eelduseks vajaliku üheksa valdkonna koostööd ning mille esimeseks sektori arengu vundamendiks on kindel seitsmeaastane motiveeriv otsetoetuste pakett.
Maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühine istung toimub 11. oktoobril kl 11-13 riigikogu konverentsisaalis.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
