Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) taotleb valitsuse sihtotstarbelisest reservist ministeeriumi 2023. aasta eelarvesse enam kui kahe miljoni euro eraldamist fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu tegemiseks.
Uuringu otsene eesmärk on välja selgitada parim võimalik tehnoloogia Eesti fosforiidi tööstuslikuks väärindamiseks.
Uuringute käigus detailiseeritakse uudne rakendusmudel, kus vaadeldakse ühelt poolt protsessi efektiivsust, aga teisalt hinnatakse ka tootmise majanduslikku efektiivsust ning analüüsitakse kaassaaduste kasutusvõimalusi ning tootmisprotsessidega kaasnevat keskkonnamõju, selgub taotluse seletuskirjast.
Samuti nähakse ette parima tehnoloogia skaleerimise katsetused ehk liikumine laborist tööstuslikule tasemele. Projekt kujundab kohalikul ressursil tugineva rakendusteadusliku ja -tehnoloogilise võimekuse Eesti Geoloogiateenistuses ja ametiga koostööd tegevates teadusasutustes.
Tänavuseks taotletavast rahasummast 18 000 eurot on kulud investeeringuteks – selle eest soetatakse pinnavee vooluhulkade mõõtmise aparatuur – ja 2,072 mln eurot uuringu tegevuskuluks. Heaks kiidetud uuringu kogueelarve on 6,1 miljonit eurot.
Euroopa Liit on kuulutanud fosforiidi strateegiliseks tooraineks. Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub Eestis suurtest kogustes. Eestis praegu fosforiidi ei kaevandata. Maailmas kaevandatavast fosforiidist kulub 82% väetise tootmiseks, 10% söödafosfaadiks ja 8% muudeks tööstusrakendusteks.
Konkurentsieelis
Eesti fosforiidi teeb väärtuslikuks madal kaadmiumi, uraani ja strontsiumi sisaldus, kirjutatakse veebilehel eestifosforiit.ee. Euroopa Liidu direktiivist 86/278/EMÜ tulenevad ranged piirangud, eriti kaadmiumi lisandumisele aastas pinnasesse (0,15 kg/ha/a) ja kogukaalul pinnases (3 mg/kg). Võrreldes muu maailma fosforiitidega madal kaadmiumi sisaldus võib anda Eesti fosforiidile olulise konkurentsieelise eriti Euroopa Liidus.
Märkimisväärselt on arenenud allmaakaevanduse tehnoloogia, mis võimaldab võrreldes 1980. aastatel Nõukogude Liidus kasutusel olnud tehnikaga kaevandada märksa väiksema tööjõuvajadusega, väiksema keskkonnamõjuga (allmaatööde elektrifitseeritus), selektiivsemalt ja efektiivsemalt.
Arenemas on ka fosforiidi töötlemise tehnoloogia, mis võimaldaks fosforiiti töödelda vajalikuks vahetooteks fosforhappeks oluliste keskkonna, ressursiefektiivsuse ja ökonoomika eelistega. Samas antud arendatav tehnoloogia peab ennast tööstuslikus mahus piisavalt tõestama, enne kui saab piisava usaldusväärsusega kinnitada, et eeldatavad eelised tõepoolest on saavutatavad.
Kaevadamisplaanid algatasid fosforiidisõja
Vastuseisu fosforiidi kaevandamisele Eestis ja sellega kaasnevale võõrtööliste sissetoomisele nimetataks fosforiidisõjaks, mis sai alguse 1987. aasta talvel. Kevadel kulmineerus see protestilainega Virumaal Toolses ja Kabalas.
Wikipedia märgib, et fosforiidikaevanduste rajamise vastu astus ajakirjandus, toimus protestikirjade kampaania, korraldati meeleavaldusi ja samuti asutati selle käigus mitmed keskkonna(kaitse)organisatsioonid, teiste seas Eesti Roheline Liikumine. Juba enne protestide puhkemist ja paralleelselt nendega tegutsesid avalikkuse eest varjatuna fosforiidikaevanduste rajamise vastu ka mitmed teadlased ja ühiskonnategelased.
Fosforiidisõda lõppes kaevanduste rajamise plaanide külmutamisega.
Kaevandamise ajalugu
1920. aastate alguses ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse juurde Ülgase fosforiidikaevandus, kus olid fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sorteerimistsehh. Toodangu väljaveoks kohandati Koljuotsa kalasadam, kirjutab Wikipedia.
Kasuliku kihi paksus kaevanduses oli alla ühe meetri. Toodang sõltus nõudlusest ja oli kuni 10 000 tonni aastas. 1938. aasta märtsis sõlmiti leping Saksamaaga, mille kohaselt tuli Saksamaale tarnida kümne aasta jooksul 33-protsendise toimeainesisaldusega fosforiidikontsentraati P2O5 kuni 340 000 tonni aastas.
Ülgase tehnokompleks põles maha 5. detsembril 1938, mille järel kaevandus suleti. Ülgase kaeveõõned kujunesid koobastikuks ja on kaitse all kui nahkhiirte talvituspaik.
Eesti-Saksa lepingu realiseerimiseks rajati 1940. aastal uus fosforiiditööstus Maardusse, põhja poole Narva maanteed Kroodi oja paremale kaldale. Kaevanduse aastaseks võimsuseks projekteeriti 370 000 tonni kaevist, ehk 100 000 t kontsentraati (P2O5 = 33%). Maardu allmaakaevandus suleti 1965. aastal ja see täitus veega.
1954. aastal alustati fosforiidi kaevandamist karjääris. Maardla avati põhjapiiril, praegusest Kallavere linnaosast lõunas.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
