Uudis

Sel aastal on avastatud kümme uut lendoravate elupaika

Lendorav.Foto: Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuuri lendoravate seire käigus tuvastati sel aastal lendorava esinemine 94 leiukohas, neist kümme on uued ja alles sel aastal avastatud paigad.

Registrisse kantud lendorava leiukohti on Eestis ligikaudu 150. Keskkonnastrateegias on püstitatud miinimum eesmärk, mille kohaselt peaks jooksval aastal olema asustatud neist vähemalt 60. Pärast aastatepikkust langust on alates 2014. aastast asustatud leiukohtade hulk iga aasta aeglaselt kasvanud ning 2019. aastal saavutati esmane eesmärk. 2019. aastal tehti lendorav kindlaks 71 ning 2020. aastal 76 leiukohas. 

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Kalda selgitab, et asustatud leiukohtade arv on kasvanud nii pikka aega asustamata leiukohtade taasasustamise kui ka uute leiukohtade leidmise teel.

Kalda lisab, et vahepeal asustamata elupaikade taasasustamine on saanud võimalikuks seetõttu, et 1990ndate aastate lõpus ja selle sajandi alguses raiutud metsa asemele on nüüdseks jõudnud kasvada kohati juba ligi 15 meetri kõrgune mets. See võimaldab vahepeal katkenud liikumiskoridoridel taastuda ning lendoravatel taas jõuda elupaikadesse, mis olid vahepeal muudest elualadest ära lõigatud.

Kuidas uued leiukohad avastatakse?

Tänavu avastasid seirajad kümme täiesti uut lendorava leiukohta. Spetsialist selgitab, et uued leiukohad võivad tekkida mitmel moel, näiteks võivad loomad asustada varem asustamata elukohti.

„Noorloomad peavad teatud ikka jõudes „kodust“ lahkuma ja endale uue vaba kodupiirkonna leidma. Leides sobiva elupaiga, võivadki nad uues kohas paikseks jääda. Selleks on vajalik õige vanuse ja struktuuriga mets,“ sõnab Kalda. Vajalikud on ka liikumiskoridorid, sest lagealasid lendoravad reeglina ei läbi, samuti ei suuda nad liikuda ka mööda väga madalat ja noort puistut. 

Uute leiukohtade avastamisele aitab kaasa lendorava otsimine eelkõige asustatud kohtade lähiümbruses paiknevatest potentsiaalsetest elupaikadest. Selliseid kohti aitab kindlaks teha Keskkonnaagentuuri poolt välja arendatud elupaigamudel, mida kasutakse nii lendorava LIFE projekti raames kui ka RMK poolt lendorava võimalikes elupaikades raiete-eelsetel inventuuridel. 

Lendorava seires otsitakse puude alt nende väljaheiteid, mis on kevadel küllaltki hästi nähtavad. Need on väiksed riisiterasuurused, ümardunud otstega, värvuselt rohekaskollased või kollakasrohelised. 

Lendoravate seisund pole Eestis siiski hea

Lendorav on I kaitsekategooria liik. Hoolimata seireparameetrite paranemisest, ei saa lendorava seisundit siiski jätkuvalt pidada heaks.

Eestis on lendorav nüüdseks levinud veel vaid Alutaguse piirkonnas. Ka seal on levila killustunud vähemalt kuueks-seitsmeks isoleeritud osaasurkonnaks, mille vahel ei ole loomad võimelised ainuüksi pika vahemaa tõttu suhtlema.

Keskkonnaameti liigikaitsebüroo peaspetsialist Marju Keis peabki lendoravate olukorra paranemise võtmeteguriteks pesametsade ranget kaitset, aga ka elupaikade vaheliste ühenduskoridoride taastamist.

“Liigi ellujäämiseks oleme kehtestanud metsamajandamise piirangud nii pesapaikade lähiümbruses kui liikumisteede säilitamiseks elupaikade vahel. Paraku on sobivaid metsi aina vähem ja lendorava tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame veel alles jäänud elupaiku ja ühenduskoridore hoida,” selgitab Keis.

Seire tulemused on siiski julgustavad ning näitavad, et kaitsetöö on olnud tulemuslik ning peab jätkuma ka tulevikus.

Lendoravaid võib kõige enam leida Ida- ja Lääne-Viru piirialalt, Ida-Virumaalt ja Põhja- Jõgevamaalt. Lendorava üldine leviala on viimasel sajandil vähenenud ja lendoravaid pole enam leitud Lõuna-Eestis, Raplamaal ega Harjumaal. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.