Tallink Grupi laevad kasutavad nüüdsest kaldaelektrit Stockholmi, Tallinna ja Helsingi sadamates, mis tähendab, et ettevõtte laevad, mis seisavad Läänemere regiooni võtmepealinnade sadamates väljumiste vahelisel ajal kai ääres kaldavooluseadmetesse ühendatuna, paiskavad linnaõhku vähem kasvuhoonegaaside (GHG) heitmeid ja tekitavad vähem müra.
Stockholmi sadam oli esimene ettevõtte võtmeturgude kodusadam, mis täiustas oma sadama infrastruktuuri ning ehitas välja kaasaegse kaldaelektrivõimekuse kaldalt laevale (shore-to-ship). Tallink Grupi laevad Silja Symphony ja Silja Serenade olid esimesed laevad, mis varustati EL-i standarditele vastavate kaldaelektriseadmetega ning ühendati kaldaelektrivõrku Stockholmi sadamas 2019. aasta juunikuus, teatas Tallink pressiteates.
Juba järgmisel aastal, 2020. aasta sügisel järgnes Stockholmi sadama eeskujule Tallinna Sadam, kus võeti kasutusele kaldaelektri ühenduse Tallinna Vanasadamas, ehitades välja kaldaelektriühenduse viiele kaile. Tallinki laevad Victoria I ja Baltic Queen olid esimesed laevad, mis ühendati Tallinnas kaldaelektrivõrku.
Helsingi Sadama Lõunasadama Olympia terminal ja Läänesadama Lääneterminal 2 on jõudnud kaldaelektriseadmete väljaehitamise projektidega lõpuni viimasena, sealhulgas Olympia terminalis lansseeriti kaldaelektriseadmed 2021. aasta augustikuus ja laevad, mis saabuvad Läänesadamasse, said end kaldaelektriga ühendada eelmisel nädalal.
Tallinki shuttle-laevad Megastar ja MyStar kasutavad nüüdsest kaldaelektrit nii Tallinna kui ka Helsingi sadamates laevade öistel seisuaegadel. Tallinki kruiisilaev Baltic Queen kasutab kaldaelektrit päevasel ajal kai ääres seistes Tallinna ja Stockholmi sadamates, ning ettevõtte kruiisilaevad Silja Serenade ja Silja Symphony on ühendatud kaldaelektriga päevastel seisuaegadel kai ääres nii Stockholmi kui ka Helsingi Sadama Olympia terminalis.
Ettevõtte hinnangul vähendab laevade ühendamine kaldaelektrivõrku pikematel seisuaegadel CO2 heitmeid süstiklaevade MyStari ja Megastari puhul koguni 112 tonni kuus (1344 tonni CO2 heitmeid aastas).
Baltic Queeni puhul võimaldab ühendamine kaldaelektrivõrku vähendada CO2 heitmeid 95 tonni võrra kuus (1140 tonni CO2 heitmeid aastas) ja kruiisilaevade Silja Symphony ja Silja Serenade’i puhul 156 tonni CO2 heitmeid kuus (1872 tonni CO2 heitmeid aastas).
Kõik Tallink Grupi viis laeva, mis kasutavad praegu kaldaelektrit nende pikemaajaliste seisuaegade ajal sadamates tähendab, et ettevõttena vähendab Tallink oma CO2 emissioone koguni 7572 tonni võrra aastas.
“On hea meel tõdeda, et märkimisväärsed jõupingutused panustamaks puhtamasse elukeskkonda nii Tallink Grupi kui ka meie partnersadamate Tallinna, Stockholmi ja Helsingi poolt, on aidanud meil üheskoos liikuda üha keskkonnasõbralikuma ja kestlikuma tegevuse suunas,” ütles Tallink Grupi laevateeninduse juht, kapten Tarvi-Carlos Tuulik. “See ei ole olnud lihtne projekt ning on nõudnud märkimisväärseid investeeringuid nii meie laevadele kui ka sadamatesse paigaldatud EL-i standarditele vastavate kaldaelektri seadmete näol, kuid lõpptulemus on seda väärt ning ühtlasi oluline teetähis meie teekonnal arendamaks kestlikku laevandust Läänemere regioonis.”
“Mõistagi on see vaid üks paljudest sammudest, mida Tallink Grupp ja meie partnersadamad ning meie teised partnerid on ette võtnud, et vähendada meie tegevuse mistahes võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja kindlustada, et meie saavutatud positiivne mõju meid ümbritsevas maailmas kasvaks. Meie fookus püsib sellel, et leida tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad meil minimeerida igasugust kahjulikku mõju keskkonnale ja jälgime väga tähelepanelikult kõiki arenguid, mis hoiavad meid kestliku laevanduse esirinnas,” lisas Tuulik.
Tallinna Sadam, Helsingi Sadam, Stockholmi Sadam ja Turu Sadam sõlmisid 2016. aasta septembris kokkuleppe, mille kohaselt arendavad Läänemere tihedaima reisiliiklusega ning linnasüdamete vahetus läheduses paiknevad sadamad kaldaelektri lahendusi ühtsest standardist lähtudes.
Nimetatud memorandumiga seadsid eelpoolnimetatud sadamad ühise lähenemise kaasates ka teadlikke reedereid ühiste põhimõtete ja standardite osas, mis laienevad ka tulevikus laevade kaldaelektriühendustele. Sadamad andsid lubaduse luua uusi kaldaelektri ühendusi 11-kilovoldisel pingel ja sagedusel 50 Hz.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
