Kümnest Eesti inimesest neli viskab koduses majapidamises toitu ära iga nädal ja kolmandik inimestest viskab minema lausa 1-5 kilo toitu kuus, selgus Hellmann’si tellitud uuringust.
Kuigi enamik eestlasi tunnistab, et toidu raiskamine ja -jäätmed on suur probleem, takistab ajapuudus neil sisseoste ja söögikordi paremini planeerimast, teatas ettevõtte esindaja kolmapäeval.
„Pooled Eesti inimestest peavad end vastutustundlikeks tarbijateks, nõustudes ühtlasi, et toidu raiskamine on suur probleem. Selle teadvustamine on juba suur osa lahendusest, kuid tarbimisharjumuste muutmine võtab veel aega,“ lausus Baltimaades Hellmann’s kaubamärki esindava Unileveri turundusjuht Rita Ylakavičiūtė-Ostrauskienė.
Uuringufirma RAIT läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et Eestis viskab kodus toitu vähemalt korra nädalas ära 38 protsenti vastajatest ehk kümnest inimesest ligikaudu neli. Iga kümne uuringule vastanud inimese hulgast seitse sõnas, et viskab kuus ära kuni ühe kilo toitu. Ligi kolmandik viskab igakuiselt ära aga lausa 1-5 kilo toitu. Samal ajal viiendik vastajaid ei raiska toitu üldse.
60 protsenti Eesti inimestest nõustus väitega, et toidu raiskamise vähendamiseks peab igaüks midagi ära tegema, muutes oma tarbimisharjumusi. Sellele lahendusele osutasid oluliselt sagedamini naised ja kõrgharidusega vastajad. Samal ajal arvas igast neljast uuringus osalenust üks vastaja, et ei saa toiduraiskamine vähendamiseks ise midagi ette võtta.
Toidu äraviskamist vähemalt kord nädalas tõid teistest sagedamini välja 25-34-aastased noored ja erasektoris töötavad spetsialistid. Harvem viskavad toitu ära madalama sissetulekuga inimesed, kelle kuupalk jääb vahemikku 301-500 eurot. Paljud 55–64-aastaste vanuserühma kuuluvad ja kutseharidusega inimesed vastasid, et nad ei viska toitu üldse ära.
Pea pooled uuringus osalejatest nimetasid end vastutustundlikeks tarbijateks, kuid tunnistasid, et viskavad vähesel määral toitu siiski ära. Selle vastuse valisid statistiliselt oluliselt sagedamini Harjumaa elanikud ja harvem 55-64-aastased vastajad. 38 protsenti vastanutest peab end täiesti vastutustundlikuks tarbijaks. Vaid üks protsent elanikest peab end aga täielikuks toidu raiskajaks. 25-34-aastased vastajad, Harjumaa elanikud ja inimesed, kelle igakuine sissetulek on kõrgem kui 1001 eurot, märkisid harvemini, et tarbivad toitu täiesti vastutustundlikult.
18 protsenti vastanutest arvas, et toidu äraviskamine ei ole probleem, samas kui 12 protsenti uuringus osalejatest lihtsalt ei mõtle sellele. 55–64-aastased uuringus osalejad tõid oluliselt sagedamini välja, et nende arvates ei ole toidujäätmete probleemi olemas. Ka kutseharidusega inimesed kalduvad arvama, et toidu raiskamise probleemi ei eksisteeri.
Kõige sagedamini mõjutavad Eestis toidu raiskamist halvad planeerimisoskused ja ajapuudus. Viimast nimetasid vastutustundetu toidu raiskamise põhjuseks statistiliselt oluliselt sagedamini 25-34-aastased kõrgharidusega ja harvemini keskharidusega vastajad.
Uuringu tulemused näitasid, et kõige rohkem aitab vastajate arvates toidujäätmeid vähendada vastutustundlik ostude planeerimine, külmikus olevate toodete värskuse kontrollimine ja oskus suhtuda toiduvalmistamisse ning retseptidesse loomingulistest. Ligikaudu üks vastaja neljast märkis, et sagedasem kodus söömine aitab vähendada ka toidujäätmeid. Loominguliste retseptide tundmine aitab vähendada toiduraiskamist statistiliselt oluliselt sagedamini üksikute inimeste ja 25-34-aastaste vastajate arvates.
Uuringu käigus selgus, et Eestis visatakse kõige sagedamini ära eelmise päeva toidu ülejääke, samuti leiba, puuvilju, köögivilju ja piimatooteid. Harjumaal visatakse statistiliselt oluliselt sagedamini ära köögivilju ja oluliselt vähem eelmise päeva jääke. Piimatooteid viskavad prügikasti vähem kutseharidusega inimesed, liha aga keskharidusega isikud.
Enamik uuringus osalejaid märkis, et viskab toidu ära, kuna see muutub kõlbmatuks ning 28 protsenti vastanutest viskab toidu ära toodete aegumiskuupäeva tõttu.
Ylakavičiūtė-Ostrauskienė hinnangul on toidujäätmete probleemi vähendamiseks oluline mitte ainult oste vastutustundlikult planeerida, vaid ka toidujääke loovalt kasutada. „Eelmise päeva toidujäägid jätab kasutamata ligi kolmandik Eesti inimestest ja seda põhjusel, et nad ei tea sobivaid retsepte või neile lihtsalt ei meeldi süüa eelmisel päeval valminud toitu. Sageli arvavad inimesed, et toidu ülejäägid on väheväärtuslikud, kuid nad ei oska neid loominguliselt kasutada,” lisas ta. Eksperdi sõnul leiavad enamik eestlasi viise üle jäänud toidu kasutamiseks. 73 protsenti Eesti inimestest vastas, et kasutavad toidu jääke ka teiste roogade jaoks.
Hellmann’si tellitud ja uuringufirma RAIT läbi viidud uuring toidu raiskamise ulatuse hindamiseks ja põhjuste väljaselgitamiseks toimus märtsis, kui veebiküsitluses osales esinduslik valim ehk 407 Eesti elanikku.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
