Elustiil

Millised on sinu rohelubadused uueks aastaks? Meie omad on sellised

Foto: Pixabay

Praegu on aeg teha kokkuvõtteid, lõppeva aasta kohta tegime ühe kokkuvõtte ka meie. Niisamuti on paslik praegu anda ka lubadusi uueks aastaks. Ei, me ei muundu 1. jaanuarist imeväel viis kilo kergemaks ega hakka niisama paremaks, me võtame seeasemel luubi alla oma rohelise eluviisi. Mida saab siis päriselt ära teha just üksikisiku tasandil ja nii, et sa oma lubaduste koorma all ei vajuks maad ligi, vaid et see oleks hoopis fun?

Lubadus #1 – sordime prügi edasi ja hakkame päriselt kompostima

See “sordime prügi” on kulunud ja juba närvidele käiv fraas, kuid siiski suures osas rohelise eluviisi alus. Tegelikult ei ole see üldse raske ega tüütu. Ainus närvidele käiv asi seal puudutab biojäätmete kuskile panekut, kui kodu juures ei ole biojäätmete konteinerit. Kortermajade juures on need enamasti olemas, puuduvad sageli aga eramute piirkondades. Väike asi on helistada ja tellida omale biojäätmete konteiner ka maja ette ning rääkida sealjuures läbi olmeprügi veograafik, sest kui prügi sortida korralikult, tekib olmejäätmeid vähe ja prügiauto ei pea nii sageli käima – küll aga peab see biojäätmeid ära viima. Lõppude lõpuks on see ju meie endi huvides, et saaksime omale soodsad tingimused ning tekiks ka võimalus kogu prügi üle andmiseks.

Meie igatahes hakkame kompostima. Üks väga lihtne viis seda teha on osta omale pakk lillemulda ja üks kaanega (soovitatavalt auguga) ämber ning laduda kõik biojäätmed mullaga kihiti ämbrisse. Jaa, teame – ämber saab ruttu täis ja kuhu siis see hunnik panna? Mõnel meist on aed ja aianurgas sügisest jäänud lehehunnik, siis saab seda selle hunniku alla kühveldada. Kui aga aeda pole, siis uus meetod, bokashi, võimaldab kompostimist fermenteerimise teel põhimõtteliselt kodust väljumata ja kodus saab kompostida ka ussikesi appi võttes. Head infot kompostimise kohta leiab ka Kompostiljoni meeskonnalt.

Prügi tekib mõistagi pakenditest. Kui tahta vähem prügi tekitada, siis on aga hea teada poodlemise võimalusi, kus pakendit või jäätmeid tekib vähem või ei teki üldse. Eestis on selleks õige mitu võimalust – jäätmevabade poodide nimekirja leiab siit.

Lubadus #2 – kõik, mis saab, lahjendame ära

Kui vana pesugeel või nõudepesuvahend saab otsa, siis jätame tühja pakendi alles. Uue ostmisel saab teha kontsentraadist veega lahjendatud versiooni. Nii jagub viieliitrisest pesugeelist mitmeks kuuks ja nõudepesuvahend ei saagi õieti otsa. Absoluutselt kõiki puhastusvahendeid, mis geeli kujul kontsentraadina poes müüdavad, saab lahjendada, nende pesuomadused ja puhastusvõime ei vähene sellest karvavõrdki.

Kuigi pika hambaga, aga proovime sel aastal siiski järele ka hambapesutabletid hambapasta asemel. Arusaadavalt on see loodussäästlikum, sest hambapastat lükkame harjale ikka rohkem kui vaja ja pool sellest tilgub nagunii kraanikausist alla, lisaks on tabletid ka tervist säästvama koostisega kui tavaline hambapasta.

Lubadus #3 – me jätame asjad alles ega viska neid mõtlematult metsa

Ehk siis hakkame raha kokku hoidma ja mõtleme välja, kuidas me saaksime neid asju, mida me muidu lõdva käega ära viskaks, parandada, taaskasutada või anda neile hoopis teine funktsioon. Kui riided pole väikseks jäänud, vaid niisama kulunud või katki, annab neid parandada või kaltsuks tarvitusele võtta. Kui jalanõud enam ei sobi, siis hoiame need kevadeni alles, mõnest ketsist või kummikust saab teha terrassile või aianurka mõne lilleampli või -poti. Kui kodumasin läheb katki, siis otsime parandamisvõimalust. Iga asja juures, mille muidu ehk minema viskaks, tasub küsida: äkki läheb seda mul veel vaja? Ta on ju meid teeninud, äkki saab veel teenida?

Vana mööbli jätame ka koju alles, sest see on armas ja nunnu.
Värvime ta üle, anname uue ilme ja leiame talle uue koha oma
majapidamises. Kes ütles, et riiul ei või olla teleka alus või
toolist ei saa ehitada lillepostamenti? Diivani osadest saavad
tumbad, mille ümber kas või lauamänge mängida. Kodugeeniust
jälgides saad ka mitmeid lahedaid ideid, kuidas anda oma kodus
asjadele uus nägu.

Kuidas anda riietele uus elu? Just siit saab ideid. Parandamisabist oleme kirjutanud siin. Kuhu saad meil viia katkiseid ja vanu kodumasinaid, selle abi leiad siit. Mõnikord tahaks väikse penni teenida oma vanu asju maha müües – kuidas neid edukalt müüa, sellest kirjutasime siin.

Kui just tõesti on vaja uut riiet, mööblit vms, siis sekkarid ja kirbukad ja vanakraamipoed, onju!

Lubadus #4 – hakkame bussis ja rongis inimestega suhtlema

Ehk siis hakkame liikuma ühistranspordiga. Esimene samm on välja uurida oma kodukandist liikuvate busside või rongide graafik. Maalt linna saamine on veidi keeruline, teame, kuna bussigraafik ei pruugi toetada me tavapäraseid liikumisharjumusi. Mõnikord pole aga mõni käik üldse vajalikki. Mõnikord saab mõne plaanitud tegevuse ühitada teisega ja siis minna.

Ühistranspordiga liikumisel on üks mõnus boonus, saab võõra kõrvalistujaga suhelda. Kuigi see tundub eestlasele hirmus mõte, siis tasub see proovimist – kaasmaalaste mõtted on põnevad ja mine tea, saab ehk teada midagi kasulikku ja elulist. Oled ehk märganud mõne oma ühistranspordiga liikujast tuttava FB postitusi sellest, mis lugusid ta on sõites kaasreisijatelt kuulnud või mida ägedat on sõidu ajal juhtunud? Ühistranspordis avardub maailm.

Mõnikord peab aga tõesti võtma appi auto. Asja point on siiski vähendada autoga sõitmist (see hoiab ka raha kokku, kütuse hindasid oled viimasel ajal vaadanud?). Kui linnas on suveajal võimalik rentida elektritõuks, siis proovime ka seda! Tallinnas, Tartus ja Pärnus on need juba kasutuses ja Viljandigi kaalub nende kasutuselevõttu.

Lubadus #5 – me ei osta linnamaasturit, suuremat telekat ega riisikeetjat

Võib ju juhtuda, et pere vajab uuel aastal uut autot. Kuigi esimese asjana putitame siiski veel vana. Aga kui tõesti, siis tasub enne maad uurida, milline uus masin reostab kõige vähem keskkonda. Isegi kui linnamaastur tundub jube praktiline, sest sellesse on ruumi ära paigutada kogu vahmiil, lemmikloomapark ja asjad, millega sa surma eel teiste ees kiidelda saad, jätame see ostmata, sest keegi ei taha teada, kui suure ökoloogilise jalajälje otsas sellega ringi sõidetakse. See jääb ostmata isegi siis, kui teised on selle ostnud ja neid linnapildis palju ringi sõidab.

Või tahame uut telekat lihtsalt sellepärast, et vana on liiga väike? Kööki riisikeetjat, mida üks kord aastas vaja läheb? Leivaküpsetajat? Printerit, kui töö juures on printimisvõimalus olemas?

Lubadus #6 – hoiame energiat kokku

Mõni tarkusetera on tegelikult õige vana. Kas sa mäletad, mida
räägiti, kui veel laps olid? Pole vist kodusid, kus ei oleks
kõlanud need laused:

  • Toast lahkudes kustuta tuli. Ei pea peeruvalgel istuma – kui toas kedagi pole, siis kellele see tuli sirab?
  • Dušš ei pea kogu aeg jooksma, niisamuti kraanikausis nõusid pestes.
  • Pane külmkapi uks kinni. Eriti siis, kui sealt mitut asja järjest välja võtad ja eemale lauale paned.
  • Tõmba kardinad ette. Eriti siis, kui on kütteperiood – las toasoe jääb ikka tuppa.

Miks see kõik siiski vajalik on ja kuidas see energiat kokku hoiab, sellest võid lugeda siin.

Lisame siia veel, et uuel aastal vaatame üle oma koduse elektripaketi – äkki on aastaga tekkinud mõnel Eesti pakkujal soodsam pakett -, ja vahetame selle välja. Võib-olla julgeme börsilegi minna?

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.